Mis on südamelihase infarkt?

Südamelihase infarkt on eluohtlik terviserike, kus südamelihas ei saa piisavalt verega transporditavat hapnikku. Selle sagedasem põhjus on südame veresoonte ateroskleroos ehk lupjumine, mis on oma olemuselt krooniline, elu jooksul süvenev protsess. Veresoonte lupjumist saab oluliselt vähendada tervislike eluviisidega – mitte suitsetada, anda kehale regulaarselt koormust ning hoida vererõhk, veresuhkur ja kolesterool normis.

Südamelihase infarkt tekib siis, kui südame veresoon on veresoonte lupjumise tõttu ahenenud ja selles kohas tekib verehüüve ehk tromb, mis suleb verevoolu täielikult. Vahel ei peagi veresooned olema hüübe tekkimiseks väga lupjunud, kuna oluline roll on ka veresoonte seina haavandumisel ja haprusel.

Haiglas kuulub südamelihase infarkti ravi hulka verevoolu taastamine koronaarangioplastika (nn südame sondeerimise) abil, kus südame veresoontesse pannakse metallvõrk ehk stent. Vahel on veresooned nii tõsiselt kahjustunud, et tuleb teha südame veresoonte operatsioon – aortokoronaarne šunteerimine. Ravis on ülioluline roll verd vedeldavatel, südame tööd reguleerivatel ja kolesteroolitaset mõjutavatel ravimitel, millest suuremat osa tuleb võtta kogu elu, aga samuti varasel taastusravil.

Südame veresoonte laiendamine ehk koronaarballoonangioplastika või stentimine tehakse kubeme- või randmearteri kaudu. Veresoone kaudu viiakse kateetrid südame pärgarteriteni ja hinnatakse pärgarterite kahjustust. Vajaduse korral laiendatakse veresooni kas täispuhutava ballooniga või paigaldatakse veresoone sisse tugivõrk.

Aortokoronaarne šunteerimine (šundilõikus) on kõige sagedasem südameoperatsioon, mida tehakse isheemiatõve korral südame verevarustuse parandamiseks. Operatsioon seisneb ahenenud või umbunud arteriosale kõrvaltee moodustamises, mille käigus patsiendilt võetud transplantaat (arter või veen) ühendatakse ühest otsast aordiga ning teine ots õmmeldakse pärgarterile kahjustunud segmendist kaugemal. Sel viisil korrigeeritakse verevarustust kõikides kahjustatud arterites.