Korduma Kippuvad Küsimused

Südamelihase infarkt on eluohtlik terviserike, mis tekib siis, kui südamelihast varustav veresoon (pärgarter) on lupjumise tagajärjel ahenenud (kas osaliselt või täielikult) ja selles kohas tekib verehüüve ehk tromb, mis suleb verevoolu ning südamelihas ei saa piisavalt verega transporditavat hapnikku.

Tugev rindkere valu, mis nitroglütseriini võttes ei möödu. Valu võib kiirguda vasakusse kätte või lõua piirkonda, esineda ülakõhu või abaluude vahelises piirkonnas. Järsku tekib õhupuudus, jõuetus, mis ei möödu istumisel.

Kui tekib tugev rindkerevalu, mis ei möödu nitroglütseriini kasutades 10 minuti jooksul. Valu võib kiirguda vasakusse kätte või lõua piirkonda, esineda ülakõhu või abaluude vahelises piirkonnas.

Kui tekib järsku õhupuudus, jõuetus, mis ei möödu istumisel.

Aortokoronaarne šunteerimine on kõige sagedasem südameoperatsioon, mida tehakse isheemiatõve korral, et parandada südame verevarustust. Operatsioon seisneb ahenenud või umbunud arteriosale kõrvaltee moodustamises, mille käigus patsiendilt võetud transplantaat (arter või veen) ühendatakse ühest otsast aordiga ning teine ots õmmeldakse pärgarterile kahjustunud segmendist kaugemal. Sel viisil korrigeeritakse verevarustust kõikides kahjustatud arterites.

Südame veresoonte laiendamine ehk koronaarballoonangioplastika või stentimine teostatakse kubeme- või randmearteri kaudu. Veresoone kaudu viiakse kateedrid südame pärgarteriteni. Sellise meetodiga saab uurida pärgarterite ahenemist. Vajaduse korral laiendatakse need kas täispuhutava ballooniga või paigaldatakse veresoone sisse tugivõrk.

Kui veresooned on ahenenud aeglaselt, arenevad välja kollateraalid ehk asendusveresooned, mis tagavad mingil määral verevarustuse halva verevarustusega südamelihase piirkonnas.

Seksuaalelu taastamise üldine soovitus on 3‒6 nädalat pärast südamelihase infarkti. Patsient peaks olema kardiaalselt stabiilne ja kehalisel koormusel ei teki kaebusi. Talub koormust 5‒7 MET-ühikut kaebusteta.

Südame-veresoonkonna haigustega kaasnevad sageli erektsioonihäired. Südame verevarustuse häired on tingitud veresoonte lupjumisest ja veresoonte seinte paksenemisest. Ka erektsioonihäired on sageli põhjustatud peenise veresoonte talitluse häirest ning sellega kaasnevatest verevarustuse häiretest. Teine põhjus, miks südame probleemidega patsiendil tekib tihti erektsioonihäire, on südamehaiguse puhul kasutatavad ravimid (sagedamini beetablokaatorid ja diureetikumid), mis võivad erektsioonihäireid tekitada või süvendada.

Haiglast väljakirjutamisel saate raviplaani, mida tuleb täpselt järgida. Kui ravimid hakkavad lõppema, tuleb võtta ühendust perearstiga, kes väljastab korduvretseptid. Muutusi raviplaanis tohib vajaduse korral teha koostöös perearstiga.

Ravimeid peab võtma vastavalt kardioloogi koostatud raviplaanile. Enesetunde muutumisel tuleb konsulteerida perearstiga, kes vajaduse korral saab teha muutusi raviplaanis.

Peaaegu kõigil ravimitel on kõrvaltoimed. Kui sinu raviarst on määranud ravimid, siis on ta arvestanud ka kõrvaltoimetega. Tavaliselt esineb kõrvaltoimeid harva. Ravimite soodne toime ületab sadades kordades võimalike kõrvaltoimete esinemise sageduse.

Tööle naasmine sõltub sellest, millises ulatuses on sinu südamelihas kahjustunud ja milline on töö iseloom. Väga palju sõltub sellest, kuidas sa ise panustad taastusravisse. Tööle naasmise järel peab jätkama muutunud elustiiliga, mis aeglustab haiguse edaspidist kulgu.

Esimestel nädalatel pärast südamelihase infarkti ei ole soovitatav autot juhtida, sest sinu raviplaanis on vererõhku alandavad ravimid ja kohanemine madalama vererõhuga võtab aega. Madalama vererõhuga võivad kaasneda tasakaalu- ja koordinatsioonihäired. Samuti on auto juhtimine seotud emotsionaalse stressiga, mis võib järsult suurendada vererõhku. Pärast südameoperatsiooni (aortokoronaarset šunteerimist) ei soovitata autot juhtida 6‒8 nädalat.

Südamehaigele on lendamine üldjuhul ohutu, sest lennukisalongis on rõhk reguleeritud. Kui lennuk tõuseb või maandub, võib vererõhk lühiajaliselt liigselt langeda. Kui sulle on määratud seoses südamehaigusega verd vedeldavaid ravimeid, ei tohi neid reisile minnes kindlasti maha unustada. Kui veresooned tõmbuvad kokku (kõrge vererõhu korral), tekivad väiksed trombikesed, mis võivad olla ohtlikud. Kui veri on vedeldunud, siis on trombi tekkimise oht minimaalne.

Üldine soovitus on, et 6‒8 nädalat pärast südamelihase infarkti võib sauna minna. Samas, kui patsiendi taastumine toimub kiiremini, võib minna ka varem. Jälgida tuleb enesetunnet. Alustama peab ettevaatlikumalt, võrreldes enne haigestumisega saunas käimisega: lühem aeg saunalaval, madalam temperatuur. Kuna ravimitega on vererõhk varasemast madalam, siis võib asendit muutes esineda pearinglust, st esineb kukkumise risk. Hea, kui sauna minnakse kaaslasega. Sauna temperatuur peaks olema 60‒80 kraadi ja kuumast saunast ei tohi minna külma vette. Järsk temperatuuri muutus võib osutuda ohtlikuks.

Üldine soovitus on, et südamelihase infarkti järel on talisuplus vastunäidustatud.

Rasedus on seotud väga suurte muutustega naise füsioloogias. Suureneb südame koormus: südame minutimaht suureneb 30‒50%, südame löögisagedus tõuseb, raseduse lõpus tõuseb vererõhk, vere tagasivool südamesse on häiritud, esineb jalgade turset jne. Seetõttu, kui tegu on südamehaigusega, on vaja raseduse planeerimisel konsulteerida kardioloogiga, et hinnata võimalikke riske. Ka on vaja teha kardioloogiga koostööd raseduse jälgimisel ja sünnituse planeerimisel.

Enamiku inimeste jaoks on kehaline treening südamele kasulik ja ohutu. Parim on saada nõu taastusraviarstilt või füsioterpeudilt selle kohta, milline treening sulle sobib. Kui sind kutsutakse südame taastusravi programmi, hõlmab see turvalist ja sinu jaoks kohandatud harjutusi.

Vahetult südamelihase infarkti järgselt tööd, kus käed on tõstetud üle õlavöötme, ei ole lubatud. Küsi nõu füsioterapeudilt!

Soovitame selles programmis osaleda, sest me saame hoolikalt hinnata sinu südame löögisagedust, vererõhku ja muid sümptomeid. Kogu treening on sulle sobiva koormusega.

Mõned ravimid, nt beetablokaatorid, võivad mõjutada sinu organismi reageerimist treeningkoormusele. Enamjaolt on siiski ravimite kõrvalmõjud väikesed ja nende kasutegur suur. Taastusarst ja füsioterapeut jälgivad sind individuaalset ja vajaduse korral muudab taastusraviarst sinu raviskeemi. Kui peaksid treeningu ajal kogema ravimite kõrvalmõjusid või -sümptomeid, anna teada südame taastusravi meeskonnale või oma perearstile.

See on vähetõenäoline. Siiski anna taastusarstile või füsioterpeudile kindlasti märku, kui tunned mõnda harjutust tehes ebamugavustunnet.

Ära treeni, kui sul on külmetus- või viirushaigus, kroonilise haiguse ägenemine või oled ebapiisavalt puhanud või maganud.

Vaimse tervise probleemide korral võid küsida tuge kliiniliselt psühholoogilt. Kliinilised psühholoogid töötavad erinevates kliinikutes (sealhulgas ka Tartu Ülikooli Kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi kliinikus) ning mitmes erakliinikus. Kliinikumis psühholoogi vastuvõtule pöördumiseks on vaja raviarsti saatekirja.

Pulsikella ja pulsivöö abil registreeritud pulss on kliiniliselt kõige täpsem. Taastumise alguses, kui sul veel puudub kogemus hinnata oma seisundit treeningute ajal ning järgset, on see parim viis teada saada oma pulsisagedus, kui kasutad pulsikella. Pulsisageduse täpne jälgimine on taastumise aluseks. Treenides õigetes pulsitsoonides saad sa parandada oma aeroobset suutlikkust ja vältida ületreenimist.

Jah. Kui sa ei jälgi oma treeninguteks antud lubatud pulssi ja treenid kõrgemal pulsisagedusel, siis ei parane sinu aeroobne suutlikkus, vaid sa koormad liigselt oma südamelihast, mis võib viia uue südamelihase infarkti tekkeni.

Südamehaigel on soovitav regulaarne aastaringne treening. Teadaolevalt külm ilm ja mõõduka intensiivsusega treening tõstavad südame koormust, mistõttu väheneb ka südame jõudlus. Seepärast on soovitatav südamehaigel külma ilmaga lühendada treeningu aega ja kindlasti riietuda kihiliselt, kattes ka nägu. Kui temperatuur langeb alla -10 kraadi ( arvestades ka tuulekülma), vali treening siseruumides.