Mida peaksid teadma kõrge vererõhu kohta?

Kõrge vererõhk kahjustab veresooni ja kiirendab veresoonte lupjumist. Kusjuures alati ei teki muutusi enesetundes või nähtavaid haigusilminguid, kuid süda ja veresooned kahjustuvad siiski.

Vererõhu mõõtmisel mõõdame me süstoolset (esimene number) ja diastoolset vererõhku (teine number).

Südamehaigel on optimaalne vererõhk rahuolekus vahemikus 120‒140/ 80 mmHg ja vahel isegi 120‒130/ 80 mmHg.

Enne vererõhu mõõtmist tuleb rahulikult umbes viis minutit istuda ja seejärel mõõdetakse istudes.

Kõrgvererõhutõve korral tuleb tarvitada korrapäraselt ravimeid vastavalt arsti koostatud raviplaanile. Kui teie vererõhu väärtused on normaliseerunud, tuleb siiski jätkata ravimite võtmist. Raviplaani patsient ise muudatusi ei tee.

Vererõhku mõjutavad paljud tegurid (tervislik seisund, palavik, kehaline koormus, ärevus, emotsionaalne stress, rääkimine jne). Osadel inimestel esineb valge kitli sündroom (emotsionaalse stressi olukorras on vererõhk kõrgem).

Koormuse korral süstoolne vererõhk tõuseb, mis on tavapärane.

Diastoolne vererõhk jääb koormuse puhul üldiselt samale tasemele.

Seda, kuidas sinu vererõhk koormusele reageerib, hindab ja selgitab sulle spetsialist (arst, õde, füsioterapeut).

Kuidas mõõta vererõhku?

Patsient peaks istuma enne vererõhu mõõtmist mitu minutit vaikses ruumis.

Vererõhku tuleks mõõta vähemalt kaks korda 1‒2 minutilise vahega ja kui esimesed mõõtmised teineteisest oluliselt erinevad, tuleb mõõtmist korrata.

Kasutage standardmõõtmetega mansetti (pikkus 12–13 cm ja laius 35 cm). Kui tarvis, kasutage väiksemat (peene õlavarre) või suuremat (jämeda õlavarre) mansetti.

Kontrollige, et mansett oleks alati südamega samal tasapinnal.

Esimesel korral mõõtke vererõhku mõlemalt käelt, et avastada vererõhu erinevus kätel.

Vererõhu fikseerimisel kasutage suuremat mõõdetud vererõhu väärtust.

Pulsisagedust tuleks mõõta istuval patsiendil 30 sekundi jooksul pärast teist vererõhu mõõtmist.

Kõrge vererõhu korral tuleb mõõta vererõhku istudes, 4–7 päeva jooksul kaks korda päevas, hommikul ja õhtul. Iga kord tuleb teha kaks mõõtmist vähemalt üheminutilise vahega ja täita vererõhupäevikut.

Kas ma peaksin loobuma suitsetamisest?

Tubakatarvitamise arvele tuleb kanda 40% kõikidest südame-veresoonkonnahaiguste, 80% kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse ja 30% kõikidest vähijuhtudest. Kopsuvähihaigetest on suitsetajaid lausa 90%.

Tubaka tarvitamine on haigestumiste ja enneaegsete surmade peamine ja seejuures täielikult välditav põhjus. See on ainus riskitegur, mis on võimalik elimineerida kohe, kui inimene lõpetab suitsetamise. (Tervise Arengu Instituut).

Vaata lisaks: https://www.tubakainfo.ee/

Kuidas loobuda suitsetamisest?

Kliinikumis pakuvad tubakast loobumise teemal nõustamist Tartu Ülikooli Kliinikumi kopsukliinik ja südamekliinik. Eesmärk on toetada tubakast loobumist professionaalse nõustaja abil. Nõustatakse kõiki suitsetajaid või muul viisil nikotiinist sõltuvuses olijaid. Nõustamisteenuse hulka kuuluvad nõuanded, individuaalse loobumis- ja raviplaani koostamine, juhised taasalustamise vältimiseks ja nikotiinsõltuvuse ravi.

Võõrutamine kestab 2‒3 kuud. Mittetarvitajaks loetakse loobuja 12 kuud pärast tubakast loobumist.

Suitsetamisega hakkasin pihta juba keskkooli viimastes klassides. Mida sa seal tööl kabiinis ikka muud teed, olin sisuliselt ahelsuitsetaja. Päevas läks 2 pakki, vahel rohkemgi. Peale tütre sündi ütlesin, et nii, see on nüüd viimane sigaret ja nii ongi. Lihtne! Kõigil see nii lihtsalt ei lähe! Ka mul mingite perioodide järel tuletas organism meelde, et võiksid tulukese põlema panna, aga ei on ei ja nii jäi. VÄINO

Loe lisaks: https://www.tubakainfo.ee/

Mida peaksid teadma kolesteroolist?

Vere kõrgenenud kolesteroolitase suurendab veresooni kahjustades südamelihase infarkti haigestumise riski.

Tea oma kolesterooli väärtusi!

LDL kolesterooli sihtmärkväärtus on < 1,4 mmol/l ja vahel isegi < 1,00 mmol/l.

Kolesterooli taset saab ainult mingil määral toitumisega langetada. Pärast infarkti on vastunäidustuste puudumisel kolesterooli langetav ravi näidustatud kõikidele patsientidele. Ravimiannus määratakse individuaalselt.

Ravimite ja toiduga saab kolesterooli hoida ilusti kontrolli all. VELLO

Kõrgenenud veresuhkur

Kahjustab veresooni ja suurendab infarkti haigestumise riski. Sinu veresuhkru väärtus tühja kõhuga peaks jääma alla 5 mmol/l.

Minul veresuhkur oli lubatust kõrgem, mistõttu diagnoosis perearst diabeedi ja nüüd võtan ravimeid. Olen saanud veresuhkru kontrolli alla. VELLO

Foto. Soovituslik kehaline aktiivsus on 150 minutit mõõdukat koormust või 75 minutit intensiivsemat koormust nädalas

Soovituslik kehaline aktiivsus on 150 minutit mõõdukat koormust või 75 minutit intensiivsemat koormust nädalas.

Vähene kehaline aktiivsus

Vähene kehaline aktiivsus on võrreldav suitsetamisega ‒ mõlemad suurendavad südamehaiguse riski, sh kõrge vererõhu teket, ja on paljude teiste haiguste (nt vähk) tekkepõhjuseks. Vähene kehaline aktiivsus suurendab sageli ka ärevust ja depressiooni.

Kehalist aktiivsust suurendades saame südamehaiguste riski suurel määral vähendada.

Südame-veresoonkonna haigel on soovituslik olla kehaliselt aktiivne mõõduka intensiivsusega tegevusi tehes vähemalt 150 minutit nädalas ehk tervise säilitamiseks on vähim kehaline koormus täiskasvanul vähemalt 30 minutit mõõdukat tegevust viiel päeval nädalas, mille tulemusel hakkab inimene kergelt higistama ja nahk läheb soojaks.

Intensiivsemaid tegevusi on soovituslik teha 75 minutit nädalas ehk 15 minutit viiel nädalapäeval.

Vähene liikumine on on üks suuremaid probleeme. Korrapärase kehalise aktiivsusega saame enda jaoks palju ära teha! GAABRIEL

Foto. Kunagi ei ole hilja alustada kaalu langetamisega!

Kunagi ei ole hilja alustada kaalu langetamisega!

Ülekaal ja südamehaigus

Mis on ülekaalu põhjused? Mis võimaldab ühel inimesel jääda pingutuseta normaalkaalu, kuid teiselt nõuab suurt eneseületust, et vältida kaalutõusu või varem kaotatud kilode tagasitulemist?

Lihtsamalt öeldes sõltub sinu kehakaal tarbitud kalorite hulgast ‒ kui palju kaloreid salvestad ja kui palju ära kulutad. Seda mõjutab sinu geenide ja keskkonna kombinatsioon. Ka sinu füsioloogia (nt kui kiiresti sa kaloreid kulutad) kui ka sinu käitumine (näiteks milliseid toite meeldib sulle süüa) mõjutab sinu kehakaalu. Kõigi nende tegurite koosmõju algab sinu eostamise hetkest ja kestab kogu elu.

Tegelikult olen ma olnud kogu elu selline suur. Keskkoolis olin 120 kilone mürakas. Käisin pidevalt uuringutel. Ainevahetus oli loid. Kõik mis toiduks tarvitasin, muutus ülekaaluks. Süüa tuleb lihtsalt vähem ja jälgida päevast kaloraaži. VÄINO

Salvestatud ja kulutatud kalorite tasakaal sõltub sinu geneetilisest ülesehitusest, kehalise aktiivsuse tasemest ja puhkeoleku energiakulust (kalorite arv, mida sinu keha puhkeolekus kulutab). Kui kulutad järjekindlalt kõik päeva jooksul tarbitud kalorid, säilitad oma kehakaalu. Kui tarbid rohkem energiat (kaloreid), kui kulutad, võtad kehakaalus juurde.

Ülekaal on lisa riskifaktor, kuna ülekaaluga tekib südamehaiguste risk mitu korda suurema tõenäosusega kui normaalkaalus olles.

Igati õige lähenemine! See läheb kokku madala kehalise aktiivsusega. Nii ühte kui ka teist peab jälgima. Ülekaal on tihti seotud toitumisharjumustega, kui ka toidu kvaliteediga. Kaasajal muutub normaalse kehakaalu jälgimine üha keerulisemaks, sest erinevad toiduained, mida me poest ostame, sisaldavd liigselt suhkrut. GAABRIEL

Südamelihase infarkti riskitegurid.

Stress ja südamehaigus

Äkki tekkinud emotsionaalne stress põhjustab südametöö kiirenemise ja südamelihase tugevamaid kokkutõmbeid. Korduvad stressiepisoodid võivad viia südameprobleemide tekkimiseni.

Ülekaalu tekkepõhjus võib olla ka liigsöömine, mis on nii stressi tagajärg kui ka selle põhjus. Küsi siin abi oma taastusravi meeskonna spetsialistidelt (toitumisspetsialistilt, psühholoogilt).

Stress. See salakaval asjandus käib päris tihti kallal. Eks ta teeb palju pahandust ka. Minu jaoks on selline aeg november, detsember, kus see põrguline vahel külas käib. Meenub, kuidas üks treeningukaaslane kogu aeg arutles, kui kaua infarktiga eluaastaid antud. Nii kogu aeg! Parem tegeleda millegi kasulikuga ja jätta see ennustamine kõigekõrgema kätte. Värske õhk, lapselastega veedetud aeg jne. VELLO