Südamehaigete ambulatoorne taastusravi
Südamehaigete ambulatoorne taastusravi on kompleksne tegevus, mille eesmärk on taastada patsiendi seisund nii kehalises, vaimses kui ka sotsiaalses tähenduses, et patsient saaks tagasi oma igapäevaste tegevuste juurde ‒ tööealised patsiendid tööle ja eakamad kodus toimetama.
Südamehaigete taastusravi programmid on mõeldud eelkõige südame pärgarterite lupjumise probleemidega patsientidele pärast infarkti südamelihase verevarustust taastavate protseduuride (stentimine) ja operatsioonide (šunteerimise) järel.
Eelkõige on vaja muuta elustiili, et vältida korduvat haigestumist ja uuesti haiglasse sattumist. Tegeleda tuleb riskifaktorite välistamisega, mis olid südamehaiguse põhjustajad ja mida patsient saab ise mõjutada (suitsetamine, kehaline aktiivsus, toitumine, stress jne).
Paljud uuringud näitavad, et osalemine taastusravi programmides annab patsientidele suure eelise, võrreldes nendega, kes programmides ei osale. Taastusravis osalevate patsientide elukvaliteet on parem ja nad elavad kauem.
Ma olen väga tänulik, et ma olen osaline taastusravi programmides. Perearst ütles mulle juba enne operatsioonile minekut, et proovi teha nii, et sa saaksid mingisse taastusravi programmi, sest kodus üksi pusides oleks suhteliselt raske saada joone peale. VÄINO
Haiglast välja kirjutamisel saab patsient taastusravile suunamiseks visiidiaja. Parim aeg alustada on 2‒4 nädala pärast. Kui patsiendil on Eesti Haigekassa kindlustus, rahastab taastusravi haigekassa.
Taastusravi on ülivajalik. Mulle ei pakkunud seda keegi, ise uurisin, et on selline võimalus. HELI
Esimesel visiidil ambulatoorsesse taastusravisse tulles kohtub patsient taastusarstiga, kelle ülesanne on hinnata patsiendi seisundit ehk seda, kuidas patsiendi süda on uue olukorraga kohanenud. Selleks tehakse koormustest, mis annab võimaluse hinnata kogu organismi seisundit, mitte ainult seda, kuidas töötavad süda kui pump ja kopsud, vaid kuidas toimub lihastes energia tootmine jne.
Testiga selgitatakse välja riskid, mis võivad konkreetsel ajahetkel patsiendi seisundiga kaasneda ja koostatakse taastusraviplaan. Taastusarst jääb patsiendi seisundit jälgima kogu taastusravi ajal ja tema ülesanne on otsustada, kas raviplaanis on vaja teha muudatusi või kas seisundi halvenemisel on vaja konsulteerida teiste spetsialistidega.
Tartu Ülikooli Kliinikumis rakendatav südamehaigete taastusravi programm kestab kuni 3 kuud vastavalt taastumise kiirusele. Taastusravil osalemise variante on mitmeid ning neid sulle kindlasti ka tutvustakse. Taastusarst teeb pärast esimest kardiopulmonaalset koormustesti oma otsuse ja annab soovituse, kas ja millisel kujul südamehaigete taastusraviga alustada.