1. Kui sa tead, milliseid toitaineid rohkem süüa ja milliseid piirata, oled teel tervislikuma toitumise poole ja vähendad korduva infarkti riski.

2. Lükkad võimalikult kaugele näiteks vitamiinide-mineraalainete või teiste toitainete (valgud, rasvad, süsivesikud) puuduse, aga ka muud terviseprobleemid

3. Sinu immuunsüsteem on tugevam ja see aitab sul paremini haigustele vastu seista.

4. Elukvaliteet on parem ja sa tunned ennast kindlasti tervemana.

5. Saad kauem hakkama kõrvalise abita, oled kauem toimekas ja tegus.

Kasutatud materjal: Pitsi T, Zilmer M. Söömise ja liikumise soovitused eakamatele. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2021. https://www.tai.ee/sites/default/files/2021-06/soomise%20ja%20liikumise%20soovitused%20eakatele_veeb_1.pdf

1. Toidu mitmekesisus. Sinu söök peaks sisaldama toitaineid eri toidugruppidest. Näiteks peaks taldrikul olema köögiviljad ja liha või kala ning vahepalaks puuvili.

2. Söö tasakaalustatult, sest tähtis ei ole ainuüksi energia, mida toidust saadakse, vaid ka see, et energia tuleks erinevatest toitainetest ning nende suhe oleks tasakaalus.

3. Söögikordade regulaarsus. Seejuures on tähtis, et sa ei jäta pikka (üle 3‒4 tunni) söögikordade vahet. Kui sa ei söö piisavalt, võib veresuhkur langeda, mistõttu võid tunda väsimust, keskendumisraskusi ja peavalu.

4. Toidukoguste mõõdukus, mis on kooskõlas organismi energiakuluga ‒ süüa tuleb nii palju, kui ära kulutad.

Kasutatud materjal: Pitsi T, Zilmer M. Söömise ja liikumise soovitused eakamatele. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2021. https://www.tai.ee/sites/default/files/2021-06/soomise%20ja%20liikumise%20soovitused%20eakatele_veeb_1.pdf

Kui eesmärk on vabaneda ülekilodest, siis on kõige olulisem roll toitumisel. Ainult kehalise koormuse lisamisega ei pruugi kehakaal eriti langeda. Kindlasti päästab kehaline koormus valla tervislike käitumiste jada, misläbi hakkad muudele asjaoludele rohkem tähelepanu pöörama, kuid kehakaalu langetamise eesmärgil tuleb esmalt üle vaadata oma toidusedel.

Normaalne terve organism suudab ise märku anda, kui tal on mingist ainest puudus.

Kaloreid lugedes võid kaotada võime kuulata oma keha ja tihti viib see pigem liigse stressini.

Tervise seisukohalt on oluline jälgida toidupüramiidi, mille järgi saad hõlpsasti paika panna oma igapäevase toitainete vajaduse (taldrikureegel) ja käepärased portsjonid (rusikareegel), jälgides ka vajalikku energiavajadust.

• Pool taldrikust olgu salat ‒ erinevad salatid või kuumtöödeldud köögiviljad peaksid moodustama pool taldrikul olevast toidukogusest. Selle võib jagada veel omakorda pooleks ‒ pool kergelt aurutatud köögivilju, teine pool toorsalateid.

• Veerand taldrikul olevast kogusest olgu valguallikas ‒ kala või (linnu)liha, muna, piimatooted ja kaunviljad.

• Ülejäänud veerandi võiksid moodustada süsivesikud ‒ siia kuuluvad erinevad süsivesikute allikad, nagu riis, kartul, makaronid, tatar, kinoa jms. ‒ eelistatult alati täisteravili.

Rasv:

Piira rasva kasutamist kogusega, mis vastab sinu poole pöidla suurusele. Ära tarvita rohkem kui üks klaas madala rasvasisaldusega piima ühe söögikorra juurde.

Kalorite lugemisel on siiski oma koht ‒ pea seda meeles poes sisseoste tehes. Jälgides toidualase teabe märgistust, teed oma valikuid teadlikumalt. Näiteks rämpstoit mitte ainult ei sisalda naturaalsest toidust rohkem kaloreid, vaid selles puuduvad paljud vajalikud vitamiinid ja mineraalid. Peagi taipad, et naturaalsed toidud, nagu munakollane, maheliha, toorpiim ja või on toitainerikkad ja sa saad väiksema toidukogusega kõik vajalikud toitained kätte. Tuleb jälgida ainult portsjonite suurust!

Valgud:

Liha ja kala söömisel vali peopesasuurune valgurikas toiduaine, mis oleks väikese sõrme jämedune.

Köögi- ja juurviljad:

Vali söömiseks väikese süsivesikusisaldusega toiduained, niipalju kui mõlemasse kätte mahub.

Tervisliku toiduvaliku tegemine algab enne laua taha istumist.

Kui vajad abi, küsi kindlasti nõu toitumisspetsialistilt!

Loe lisaks:

• www.tai.ee

• www.toitumine.ee

• www.terviseinfo.ee/et/toitumissoovitused

Artiklis on kasutatud Diabeet.ee materijali.

Optimaalne valguvajadus päevas on 1 gramm kehamassi kilogrammi kohta. Näiteks kui kaalud 70 kg, vajad vähemalt 70 g valke päevas.

Kas valgud võivad olla südamele tervislikud?

Kindlasti. Valgud on vajalikud näiteks lihasmassi säilitamiseks ja immuunsüsteemi toimimiseks, kuid me peame teadma, millised valgu allikad on head südamele. Liigne küllastunud rasvade (punane liha, näiteks sealiha) söömine võib tõsta madala tihedusega kolesterooli (LDL-kolesterool) taset, mis on üks südamehaiguste riskifaktor.

Kõrge rasvasisaldusega liha asendamine südamele kasulikumate valkudega, nagu kala, oad, linnuliha, pähklid, aitavad alandada kolesterooli ja vererõhu taset. Valides need valgud rasvase liha asemel, saab vähendada korduva südameinfarkti tekke riski.

Kala on üks parimaid valgu allikaid ning aitab vältida südame-veresoonkonna haigusi. Südame- ja veresoonkonna haiguste korral on soovitatav süüa oomega-3-rasvhappeid sisaldavaid toite, mida enim sisaldab just kala. Vali kala oma toidulauale vähemalt kahel korral nädalas.

Pähklid on ühed tervislikumaid valgu allikaid. Valikute hulka kuuluvad näiteks Kreeka pähklid, mandlid ja erinevad seemned. Samas on pähklid ja seemned suure kalorsusega, nii et ole kindlasti tarbitavate portsjonite osas ettevaatlik. Soovituslik päevane kogus on 25 g!

Kaunviljad (oad, herned ja läätsed) on veel üks suurepärane võimalus oma toidulauda valkudega rikastada. Kaunviljad on kasulikud südame-veresoonkonna tervisele, kuna neis on palju kiudaineid ja kaaliumi ning nad ei sisalda kolesterooli ega naatriumi ja neis on oluliselt vähem rasva kui lihas. Need toiduained võiks olla iga päev sinu toidulaual.

Tõsi on see, et tervislike rasvade mõõdukas söömine on südame tervisele kasulik. Tervislikud rasvad võivad alandada kolesterooli ja kaitsta südameinfarkti eest. Rasvad annavad energiat ning on organismile vajalikud, varustades organismi asendamatute rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinidega.

Soovitame:

• Vähenda loomset päritolu küllastunud rasvhapete tarbimist ehk liha ja piimatoodete osakaalu oma toidulaual, asendades need köögiviljadega.

• Eelista töötlemata külmpressitud õlisid.

• Õlide töötlemisel tõuseb küll nende kuumustaluvus, aga hävivad kasulikud toitained ning õlisse jäävad töötlemisega kaasnevad keemilised jääkained.

• Rikasta oma salateid igasugu põnevate õlidega, eriti sellistega, kus sisaldub oomega-3 rasvhappeid.

• Väldi transrasvu, mida on tõenäolisemalt margariinides, šokolaadis, kommides, jäätistes ja muudes nn heades asjades

• Töödeldud rasvadele kindel EI. Ainus kahjulik rasv on transrasv, sest tegemist on töödeldud rasvaga, looduslikes toitainetes neid ei esine. Transrasv mõjutab negatiivselt kolesterooli taset ning hormonaaltasakaalu.

Kiudained on süsivesikud, mis ei imendu soolestikus, kuid tänu osalisele lagundamisele rasvhapeteks jämesooles, annavad nad energiat 2 kcal/g.

Kiudainete roll südamehaiguste ennetamisel tuleneb nende võimest alandada nii vererõhku kui ka kolesterooli.

Päevas peaks täiskasvanud inimene sõltuvalt päevasest energiavajadusest saama 25‒35 g kiudaineid (umbes 13 g 1000 kcal kohta).

Kiudained on head, sest:

• suurendavad toidumassi mahtu, tekitades sellega täiskõhutunde, mis aitab vähem süüa ja säilitada seeläbi normaalset kehakaalu või ka kaalust alla võtta;

• kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles;

• on vajalikud seedesüsteemi korrashoidmiseks;

• aitavad vältida kõhukinnisust;

• soodustavad kolesterooli väljutamist organismist;

• aeglustuvad glükoosi imendumist, et vältida veresuhkru taseme liiga kiiret tõusu.

Kiudaineid võib liigitada vees lahustuvateks ja lahustumatuteks. Kuna nende funktsioon on erinev, peaks päevas tarbima mõlemat liiki kiudaineid sisaldavaid toiduaineid.

• Kaer, rukis, oder, puuviljad, marjad, köögiviljad ja kaunviljad (herned, läätsed, oad) on head vees lahustuvate kiudainete allikad.

• Täisteratooted (rukkileib, täisterasai, sepik, tangud, täisterahelbed, täisterariis) on head vees lahustumatute kiudainete allikad.

Soovitusi kiudainerikaste toiduainete tarbimise suurendamiseks:

• Lisa ube ja herneid pajaroogadele, köögiviljavormile või -hautisele. See suurendab roa kiudainesisaldust.

• Eelista erinevaid täisteraleibu. Otsige etiketilt sõnu "100% täistera"

• Eelista täisterariisi – see sisaldab rohkesti kiudaineid.

• Suurepärane hommikusöök on puder ja täisterakaerahelbed värskete puuviljade-marjadega.

• Tarbi vähemalt 500 g puu- ja köögivilju päevas.

Kui näiteks süüa päevas üks portsjon puu- ja köögivilja tavapärasest rohkem, väheneb risk haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse 4% ja südamelihase infarkti haigestumise risk 6%. Köögiviljad mõjuvad kõrget vererõhku alandavalt. Soovitav on süüa iga päev taimeõliga valmistatud köögiviljasalateid.

Süsivesikud ehk suhkrud on organismi peamine energiaallikas. Umbes pool kogu energiast võiks tulla süsivesikutest.

Suhkrud võib tinglikult jagada kaheks:

1. Suhkrud, mis sisalduvad toitudes n-ö looduslikult (näiteks laktoos piimas, sahharoos, glükoos, fruktoos puuviljades-marjades).

2. Suhkur, mida lisatakse toitudesse tootmisel või söögilauas (näiteks suhkur kommis, leivas, aga ka näiteks teele lisatud mesi).

Suhkrurikas toit, sh nii lisatud suhkur kui ka puu- ja köögiviljadest saadud suhkur, suurendab südamehaigustesse haigestumise riski isegi siis, kui sa ei ole ülekaaluline.

Liigne suhkur toidus tõstab vererõhku, stimuleerib maksa tööd, mille tulemusel liigub sinu vereringesse rohkem kahjulikke rasvu. Teadaolevalt suurendavad mõlemad tegurid südamehaiguste riski.

Samuti tekib olukord, kus suhkrurikas toit täidab küll kõhtu, andes nn tühje kaloreid, kuid puudu jääb vajalikest kiudainetest, vitamiinidest ja mineraalainetest. Nende puudus on aluseks aga teistele haigustele.

Peale selle on teada ka liigse suhkru seos hammaste tervise ja südamehaiguste vahel. Hammaste tervis = südame tervis. (link)

Liiga palju suhkrut on liiga palju, olenemata allikast!

Haigus võib rännata suust südamesse.

Hambaümbrise põletiku ja pärgarterite lubjastumise vahel on seos.

Vaadeldes lähemalt südame- ja veresoonkonnahaigusi, mida ravimata hambad põhjustavad, tuleb kõigepealt rääkida ateroskleroosist.

Hambapõletikku põhjustavad bakterid käivitavad arteriseinas põletiku ja naastu rebenemise ning tekib tromb ehk veresoonesisene vereklomp, mis elutähtsa organini jõudes blokeerib selle verevarustuse ja põhjustab südamelihase infarkti.

Südamehaigel väheneb ainuüksi adekvaatse igemepõletiku kuuri järel LDL-kolesterooli tase 25%, mis vähendab südamelihase infarkti riski 30‒50%.

Pole olemas häid ja halbu toite. Igal toidul on oma roll organismi talitluses, kõik sõltub kogustest. Soola optimaalne päevane kogus on 5 grammi.

Miks me vajame soola?

Tavaline lauasool on naatriumkloriid.

Naatrium aitab:

• reguleerida koos kaaliumiga vedeliku tasakaalu väljaspool meie rakke (st soodustab verevoolu), sealhulgas suurendab keha veevarude säilimist ja vähendab janutunnet. Just vähendab janutunnet, mitte ei tekita;

• juhtida närviimpulsse meie ajus ja närvisüsteemis;

• säilitada vererõhku;

• transportida toitaineid läbi soolestiku.

Küsimus soola kahjulikkusest on seotud naatriumi liigtarbimise ja kaaliumi vähesusega. Süües mitmekesiselt, sh töödeldud toite, nagu juust, sink, leib, naatriumi puudust ei teki. Kuna aga tänapäeva ühiskonnas tarbitakse kiirest elutempost ja mugavusest lähtuvalt palju töödeldud ja valmistoite, siis saame ainuüksi töödeldud toidust rohkem naatriumi ja vähem kaaliumi kui vajame.

Soola liigse tarvitamise mõju südamele.

Pikaajalisel soola liigtarvitamisel ja kaaliumi vähesuse tõttu koguneb veresoontesse rohkem vedelikku ja suureneb ringleva vere maht, see omakorda tõstab vererõhku, mis on oluline riskifaktor südamelihase infarkti tekkimisel.

Kõige tähtsam on peale soola koguse on pöörata tähelepanu sellele, millist soola me oma toidule lisame: kas kunstlikult toodetud või looduslikku soola.

Eelista kindlasti looduslikku soola, näiteks Himaalaja soola, mis on looduslikult puhas ja töötlemata.

Sool ja suhkur toidulaual ‒ südamearstid soovitavad

• Valmista toit ise ja alati värskest toorainest, siis saad ise kontrollida, kui palju soola, suhkrut lisad.

• Väldi töödeldud ja valmistoite, kuna sa ei tea, kui palju on sinna soola või suhkrut lisatud.

• Ära lisa kunagi soola, enne kui oled toitu maitsnud.

• Toidu maitsestamiseks kasutage maitsetaimi ja ürte.

• Ära söö soolaseid ja magusaid snäkke.

Parim jook toidu kõrvale ja janu kustutamiseks on vesi.

Enamiku tarbitavast veest saame toiduga. Vee, mineraalvee või puuviljatee osakaaluks võiks jääda ligikaudu 1–1,5 liitrit vett päevas, eakamatel inimestel on see 2–4 klaasi (1 klaas = 200 ml) päevas. See soovituslik vee hulk hõlmab endas ka vee kogust, mida jood ravimi võtmisel.

Vee tasakaalu säilitamine kudedes on aluseks, et hoida ära südamepuudulikkust põhjustavaid muutusi südames.

Tähtis on pöörata tähelepanu iga päev tarbitava vedeliku kogusele.

Sageli me joome liiga vähe, mille tulemusel suureneb naatriumi kontsentratsioon ja keha püüab vett kokku hoida, aktiveerides seeläbi protsesse näiteks vererõhu tõusuga, mis omakorda mängib rolli südamelihase infarkti tekkimisel. Vedelikupuuduse tõttu väheneb ka kehamass 2% või rohkem. Seeläbi tekivad negatiivsed muutused meeleolus, suureneb väsimus ja kiireneb pulss.

Rohket vedelikutarbimist tuleb samuti jälgida. Liigse vee tarbimisel koguneb vedelik kopsudesse, maksa, veresoontesse ja keha kudedesse, mis võib väljenduda hingamisraskuste ja tursetena.

Kasutage kehavedeliku hindamiseks uriini värvi – normi järgi on see helekollane, vedelikupuuduse korral tumekollane ja värvitu uriin on liigse vedeliku tarbimise tagajärg.

Ravimitest võivad vedeliku tasakaalu organismis häirida diureetikumid – sellised on näiteks vererõhuravimid ja südamepuudulikkuse ravimid. Konsulteeri päevase soovitusliku vedeliku koguse osas kindlasti taastusravi meeskonnaga.

Mahlas on mahlasisaldus alati 100%, mahlajoogis on see määramata. Seega võib mahlajoogis olla mahla sisaldus vaid umbes 5%, ülejäänud on vesi ja suhkur. Ka kodus valmistatud mahla võiks suhkrusisalduse vähendamiseks veega lahendada.

Võrreldes mahla ja mahlajookidega on värsketes viljades toit- ja kiudainete sisaldus suurem ning suhkrusisaldus väiksem. Eelista ise tehtud mahla ning puu- ja juurvilju.

Kasutatud materjal: Pitsi T, Zilmer M. Söömise ja liikumise soovitused eakamatele. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2021. https://www.tai.ee/sites/default/files/2021-06/soomise%20ja%20liikumise%20soovitused%20eakatele_veeb_1.pdf

1. Lõhe. Lõhes on rikkalikult oomega-3 rasvhappeid, mis alandavat eeskätt nn. halva kolesterooli (LDL kolesterool) sisaldust veres. Nii tõhustavad nad südame jõudlust ja tervist, parandades samal ajal aju ja lihaste verevarustust. Küpseta ahjus, tükelda ja lisa pastaroogadele või salatitele valkude saamiseks.

2. Küüslauk on ateroskleroosi ennetav, koos kolesteroolisisaldusega väheneb veres ka triglütseriidide sisaldus ja langeb vererõhk. Lisa seda salatitele ja lihale.

3. Linaseemnetes on rikkalikult oomega-3 rasvhappeid. Lisa neid hommikusöögihelvestele, madala rasvasisaldusega jogurtisse või smuutidesse.

4. Kaerahelbed on head oomega-3 rasvhapete allikad. Lisaks on nad kiudainerikkad, sisaldades magneesiumi, kaaliumi ja rauda. Kaerahelbepuder on toitev hommikusöök, mille peale saad lisada värskeid marju.

5. Oad. Ubades on palju kiudaineid, B-kompleksi vitamiine, magneesiumi, kaltsiumi ja oomega-3 rasvhappeid. Saad neid lisada suppidesse, hautistesse või salatitesse.

6. Mandlid ja muud pähklid sisaldavad taimseid oomega-3 rasvhappeid, E-vitamiini, magneesiumi, kaltsiumi, kiudaineid. Mandleid on lihtne süüa – võid oma jogurtile või salatile lisada mandlitükke või näksida terveid mandleid. Kuid ära unusta, kuni 25 g päevas! Vali alati soolamata mandlid !

7. Tuunikala sisaldab samamoodi nagu lõhe oomega-3 rasvhappeid, aga vähem. Vali tuunikala vees, sest see sisaldab märksa rohkem oomega-3 rasvhappeid kui õli, kuna oomega-3 rasvhappeid läheb kaotsi koos õliga, mille purgist välja valad. Lisa tuunikala salatitele või köögiviljadele.

8. Tofu, mis on on pressitud sojaoad, on suurepärane taimne valguallikas, milles on kasulikke toitaineid, sealhulgas niatsiini, folaati, kaltsiumi, magneesiumi ja kaaliumi. Valmistage täisteraleivaga tofu-, salati- ja tomativõileib, kasutage pastaroogades liha asemel ning lisage valgu lisamiseks salatitesse.

9. Sojapiim sisaldab isoflavoone (flavonoid) ja toob sinu toidulauale palju toitaineid, nagu B-kompleksi vitamiinid, folaat, kaltsium, magneesium, kaalium ja fütoöstrogeenid. Sojapiimas leiduv valk, võrreldes loomsetes piimas leiduvate valkudega, alandab vere kolesteroolitaset. Kasutage sojapiima oma täistera hommikuhelvestes või segage smuutisse.

10. Pruun riis pole mitte ainult maitsev, vaid ka tervislik. Pruun riis sisaldab B-kompleksi vitamiine, magneesiumi ja kiudaineid. Sa võid lisada pruuni riisi peaaegu igale toidule.

11. Marjad on kasulikud südamele, sisaldades, C-vitamiini, kaltsiumi, magneesiumi, kaaliumi ja kiudaineid. Marju on lihtne süüa tervisliku vahepalana eraldi või hommikusöögipudrule lisades.

12. Porgand on ilmselt kõige rohkem tuntud kui suurepärane karoteenide allikas. Mida kõrgem beetakaroteeni tase, seda väiksem südamehaiguste ja insuldi risk. Söö porgandit vahepalaks, tee mahla ja salatit.

13. Spinat on südamele kasulik beetakaroteeni, C- ja E-vitamiini, kaaliumi, kaltsiumi ja kiudainete allikas. Lisa salatitesse, omlettidesse, smuutidesse.

14. Brokkoli on beetakaroteeni, C- ja E-vitamiini, kaaliumi, kaltsiumi ja kiudainete poolest rikas köögivili. Brokkoli maitseb suurepäraselt suppides, salatites või pruuni riisirooga segatuna. Brokkoli lisamine oma toitudesse on kindel viis, kuidas südame tervist parandada.

15. Punased paprikad on täis südamele kasulikke toitaineid, nagu beetakaroteen ja luteiin (karotenoidid), B-kompleksi vitamiinid, foolhape, kaalium ja kiudained. Paprika on maitsev salatites ja toorelt näksida. Grilli neid ja saad toeka maitseka lisandi pearoogadele.

16. Tomatid on mitmekülgsed südametervislikud toiduained, mis sisaldvad beeta- ja alfakaroteeni, lükopeeni, luteiini (karotenoide), C-vitamiini, kaaliumit, folaati ja kiudaineid. Toorelt võib tomateid lisada võileibadele või salatitele. Keedetud kujul saab neist suurepäraseid kastmeid ja need sobivad suurepäraselt pastaroogadele.

17. Spargel on tervislik köögivili, mis sisaldab beetakaroteeni ja luteiini, B-kompleksi vitamiine, folaate ja kiudaineid. Grilli või auruta sparglit kergelt, lisa salatitele, hautistele või vormiroogadele.

18. Apelsinid on mahlased ja täis antioksüdante C-vitamiini, kaaliumit, folaati ja kiudaineid. Terved puuviljad sobivad söömiseks. Apelsinilõike saate lisada ka salatitele, jogurtitele või isegi kanaroogadele.

19. Kõrvits on veel üks südametervislik toit B- ja C-vitamiinide, folaadi, kaltsiumi, magneesiumi, kaaliumi ja kiudainetega. Tee kõrvitsast toorsalatit ja suppi koos köögiviljadega.

20. Tume šokolaad 70% on suurema kakaosisaldusega ja sisaldab südamele kasulikku resveratrooli ja kakaofenoole (flavonoide). Pea meeles, et mõõdukus on šokolaadi söömisel võtmetähtsusega, sest šokolaad on suure kalorsuse ning rasva- ja suhkrusisaldusega!

21. Tee sisaldab antioksüdante, mis aitavad säilitada veresoonte tervist ja takistada verehüüvete teket. Sobilikud on rohelised taimeteed. Vältige suhkrut või koort, kuna need lisavad tarbetuid kaloreid ja rasva. Järgige päevast soovituslikku vedelikukogust!

Mida mitmekesisemalt süüa, seda kindlamalt saab kõik vajalikud vitamiinid ja mineraalained kätte toidust. Kuigi E-, C- ja mõningaid B-vitamiine seostatakse südamehaiguste riski vähenemisega, ei saa toidulisandite kasutamist soovitada, kuid saame kindlalt soovitada toitainerikkaid toite.

Siiski on üks vitamiin, millele peaks pöörama suuremat tähelepanu.

See on D3-vitamiin, mida ei ole võimalik toidust (parimad toiduallikad on kala, munad, maks, rikastatud piimatooted) piisavas koguses saada ning seda tuleb kindlasti võtta toidulisandina. D3-vitamiin aitab kaltsiumit paremini omastada, tagades seeläbi tugevamad luud. Samuti on seda vaja immuunsuse toetamiseks ning normaalseks vere hüübimise ja südametegevuse tagamiseks.

Pea meeles ‒ oma immuunsüsteemi saad tugevdada eelkõige mitmekülgse tervisliku toitumise, piisava kehalise aktiivsuse, hea une ja vähema stressiga, mitte toidulisanditega!

Enne kui hakkad tarvitama vitamiinide ja mineraale toidulisandina:

• pea alati nõu arstiga, kui kasutad toidulisandit või kui kaalud toidulisandi kombineerimist tavapärase raviga;

• pea meeles, et nagu tavalised ravimid, võivad toidulisandid põhjustada kõrvaltoimeid ja vallandada allergilisi reaktsioone;

• pea meeles, et kõrvaltoime või koostoime mõne teise ravimi või toidulisandiga võib esile tuua teisi terviseprobleeme.

1. B6-vitamiin koos magneesiumiga, et tugevdada oma südame tervist.

Pähklites ja seemnetes leiduv mineraalne magneesium võib aidata reguleerida vererõhku ja hoida regulaarset südamerütmi. Sellel võimsal mineraalil on sõbraks vitamiin B6, mis aitab kehal magneesiumi omastada.

Magneesiumi tarbimise suurendamiseks söö lisaks pähklitele näiteks spinatit. Selleks, et saada rohkem B6-vitamiini, eelista kuumtöötlemise asemel kõrge toitainesisaldusega toortoitu (näiteks banaane).

2. Naatrium ja kaalium töötavad käsikäes, aidates koos vererõhku reguleerida.

Söö suurema kaaliumisisaldusega köögivilju, nagu ubasid ja spinatit.

3. Tarbi piisavalt D-vitamiini ja magneesiumi.

D-vitamiin aitab reguleerida vererõhku, tugevdab immuunsüsteemi, kuid vajab selle toimimiseks magneesiumi abi. Head D-vitamiini allikad on kala ja piim; head magneesiumiallikad mandlid, spinat ja oad.

4. Raud koos C-vitamiiniga on abiks rauavaegusaneemia ennetamisel.

Raud on oluline mineraal, mängides rolli punaste vereliblede tekkes. Kui sa ei saa toidust piisavalt rauda, ​​aitab C-vitamiini lisamine. Lisa oma menüüsse tsitrusviljad, marjad ja paprika.

5. Söö B6- ja B12-vitamiini koos folaadi ehk B9-vitamiiniga, et vähendada südamehaiguste riski. B6-vitamiini leiad spinatist, munadest, linnulihast. Piim sisaldab vitamiini B12. Parimateks folaatide allikateks on pärm, kaunviljad, brokoli, lehtkapsas, spinat, pähklid, seemned, peet, muna, leib, paprika, kaalikas, lillkapsas, redis, maasikad.